Kas sa tead, millistest etappidest koosneb võtmed kätte maja ehitamise 6 etappi?

Kirjutan sulle lahti 6 erinevat ehitusetappi, mis aitab sul paremini mõista maja ehitamist kui terviklikku protsessi. Selleks varu endale orienteeruvalt 12 minutit, et teada saada erinevatest võimalustest, mida maja ehitamisel kasutada. See suurendab sinu teadmistepagasit ja oskad teha paremaid valikuid ehitusmaterjalide valikul.

Esiteks 3 päeva enne ehitamise algust tuleb täita ehitamise alustamise teatis. Selle dokumendi pead esitama kohalikku omavalitsusse.

Kutsutakse kohale ka geodeet, kes märgib maja täpselt projektis määratud kohale ja paneb paika põranda kõrguse. Peale seda, võid hakata vundamenti ehitama.

 

 

Vundamendi ehitus

Nagu maja ehituse alustamisega ikka, kooritakse maapind puhtaks ja valmistatakse ette vundamendi ehitus. Vundament on maja alus, mis peab kogu maja raskust toetama nii, et maja ära ei vajuks. Vundamente on mitut erinevat liiki. Kõik oleneb pinnasest ja maja raskusest.

Vundamendi liigid:

• Lintvundament
• Plaatvundament
• Vaivundament
• Postvundament

Lintvundament koosneb killustik alusest, raudbetoontaldmikust, vundamendi müüritisest ja vajadusel lisavöö valamisest müüritise peale.
Killustikust alus tehakse tavaliselt 16/32 fraktsiooniga. Kuid taas oleneb pinnasest. Võib esimeseks kihiks kasutada ka 32/64 fraktsiooniga killustikku. Killustik paigaldatakse õigele kõrgusele ja tihendatakse. Killustiku pind tuleb teha võimalikult tasane. Sellega väldite liigset betoonikulu.
Müüritisena võib kasutada erinevaid kive nagu näiteks Fibo või õõnesplokk. Oleneb jällegi maja raskusest ja pinnasest. Fibo kive on erineva survetugevusega. Fibo 3 survetugevus 3 MPA ja Fibo 5 survetugevusega 5 MPA.
Õõnesplokk täidetakse betooniga. Kasutatakse üldislt majades, mille survetugevus vundamendile on suur nt õõnesplokkseinte puhul ja mitmekorruselise maja puhul. Oleneb ka sellest, millist materjali kasutatakse vahelagedes (õõnespaneel, raudbetoon vahelaed).

Plaatvundament koosneb killustikalusest ja raudbetoonist.
Kasutatakse kohtades, kus veetase on kõrge või pinnas ei vasta survetugevusele (vesiliiv ja savi).
Killustikust aluse valmistamisel kasutatakse üldiselt 16/32 fraktsiooniga killustikku (kui projektis ei ole märgitud teisiti). Enne betooni valamist tuleb paigaldada kõik majja sisenevad kommunikatsioonid (vesi, elekter, side, gaas, ventilatsioon, maakütte kollektori sisendid, kanalisatsioon). Teostatakse armeering vastavalt projektile ja peale seda võib valada betooni. Üldiselt kasutatakse betooni, mille mark on C25/30 keskkonna klass XC2.

Vaivundamenti kasutatakse tavaliselt kohtades, kus aluspinnas ei ole kandev.
Vaiad lüüakse nii sügavale, et nende survetugevus vastab nõuetele. Vaivundamendi rajamisel koostatakse eraldi projekt, kus on näidatud vaiade asetsemine. Peale vaiade paigaldamist tehakse killustikust alus. Ehitatakse või renditakse raketised valamise jaoks. Vaia otsad seotakse armeeringuga ja jäävad hiljem valu sisse. Nii saavutatakse vundamendil piisav kandevõime.

Postvundamenti kasutatakse üldiselt kergehitiste puhul. Aga võib kasutada ka näiteks väiksemate palkmajade puhul. Kõik sõltub ikkagi pinnasest ja projektist. Postvundament on tuulutav ja seetõttu ei ole kartust radooni mürgitusele.

Selleks, et ehitada hea vundament, peab olema ka vastav projekt.

Kandvate välis- ja siseseinte ehitamine

Kandvaid seinu ehitatakse üldiselt poorbetoonplokkidest, õõnesplokkidest, puitkarkassist või raudbetoonist. See oleneb tellija soovidest. Kandvad seinad on olulised, kuna need hakkavad hiljem koos vundamendiga vahelage ja katust ülal hoidma. Valesti ehitatud välisseintesse tulevad hiljem praod. Kandvatele seintele tulevad praod sisse, miks? On erinevaid põhjuseid. Vundamendi taldmikus võib olla kasutatud valet betooni või on vundamendil vale armeering. Vundamendi müüritis võib samuti olla valesti laotud.

Kõik plokid tuleb omavahel siduda. Vuugi vahedesse tuleb paigaldada armatuur. Seda tuleb teha täpselt nii nagu materjalitootja ette näeb või kui projektis ei ole märgitud teisiti. Liiga pika müüritise korral tuleb teha ka deformatsiooni vuugid vastavalt tootja juhistele või kui projektis on märgitud teisiti.

Kandvates seintes võidakse kasutada vale survetugevusega plokke. Puitseinte korral oleks soovitav kasutada sertifitseeritud puitu, kuna tavapuit võib seinas mängima hakata ja palju lisakulu hiljem juurde tekitada. Puit tuleb kinnitada selliselt, et puidu struktuuri ei lõhutaks.

Kuidas me need välistame, et meie klientide majadega seda ei juhtuks? Selleks, et selliseid asju vältida peab olema piisavalt palju kogemust sellel alal. Kindlasti on abiks ka hea projekt. Me suhtleme ja peame aru materjalitootjatega kuidas, mida ja miks selliselt teha. Kasutame paigaldamiseks õigeid kinnitusvahendeid, liime ja segusid. Kui meie jaoks on uudne toode siis konsulteerime materjalitootja või edasimüüjaga. Tutvume paigaldusjuhendiga ja peame sellest kinni.

Vahelagede ehitamine

Vahelagesid ehitatakse 1,5 või enam korruselistele majadele. Vahelagedesse peidetakse ära elekter, ventilatsioon, kanalisatsioon, tarbevesi ja muu kommunikatsioon. Enamlevinud vahelagede materjalid on puit, õõnespaneel ja raudbetoon.

Vahelael on oluline roll, sest see peab kandma järgmist korrust. Ei tasuks karta vahelagesid puidust teha. See on kõige soodsam viis, kuid peab väga hästi vastu, kui ehituskvaliteet on hea ja niiskust sinna ei satu. Ehitasin oma majalgi vahelaed puitkonstruktsiooniga. Siiani ei ole probleeme olnud. Puidust vahelae kõige suurem miinus on see, et müra kostub veidi rohkem läbi kui õõnespaneelil ja raudbetoonil.

Kui seinad ja laed on valmis, siis järgmiseks etapiks on katuse ehitamine.

Katuse ehitamine

Katuseid on mitmeid erinevaid tüüpe. Üldised katusetüübid on kelpkatus, viilkatus, lamekatus, ühepoolse kaldega katus. Eramutel ehitatakse üldiselt katuse kandev konstruktsioon puidust, kuid on võimalik kasutada ka metallkonstruktsioone, poorbetoon elemente ja raudbetoonelemente. Tänasel päeval on lihtne ja hea moodus tellida valmis tehtud sarikad ehk fermid. Need tõstetakse kraanaga peale, pannakse paika ja kinnitatakse. Rohkem nendega ei pea vaeva nägema.

Katusekatte valimine

Kivikatus

Neid liigitatakse kahte liiki. Savikivist katus ja betoonkivist katus. Kivikatuse eluiga on 70-130 aastat. Kivikatused on vaiksed, tekitab vähem müra, kuid kivikatus on raske ja vajab tugevamat konstruktsiooni.

Plekk-katus

Seda on lihtne paigaldada. Üldiselt soovitatakse plekk-katuseid kasutada eramutel, mis on ühekorruselised. Plekk-katus on üks soodsamaid katusekatteid. Plekk-katuse eelis on see, et ta on kerge ja seda saab kiirel paigaldada. Plekk-katuse puudusteks on see, et katus koliseb, kardab torme ja nõuab väga siledat alusroovitust. Kuid hea on ka veel see, et toonivalik on lai. Eluiga on plekk-katusel 20-40 aastat.

Eterniitkatus

Eterniitkatust kasutatakse selle pärast, et see on soodne, lihtne paigaldada, suhteliselt pikk eluiga (olenevalt tootjast 50-70 aastat) ja on võimalik paigaldada praktiliselt igale kaldele kuni 7 kraadi. Asbestivaba laineplaati võib kasutada ka näiteks seinte katmiseks. Üldiselt kiidetakse nii Poola kui ka Leedu tootjaid, kuid igaühel on oma arvamus. Mina katsin oma maja katuse eterniidiga ja olen väga rahul.

Bituumensindelkatus

Sobib kõikidele katuseliikidele, mille kalle on vähemalt 15 kraadi. Plussideks on veekindlus, vastupidavus ja meeldiva välimusega. Seda on lihtne ise paigaldada. Plussideks on ka veel see, et talvel ei kuku lumi katuselt alla ja katus on tuule ja sademetega vaikne. Bituumensindelkatus kuulub keskmisesse hinnaklassi. Selle eluiga on umbes 20-30 aastat.

Rookatus

Rookatuse elueaks on kuni 60-100 eluaastat. Kasutatakse üldiselt palkmajadel ja maakivihoonetel. Rookatus on üks kallimaid katusekatte materjale, sest seda valmistatakse käsitsi alustades roo lõikamisest lõpetades katusele paigaldusega. Rookatus on tormi ja tuulekindel, kuid on kergesti süttiv. Rookatuse harja tuleb vahetada umbes iga viie aasta tagant. Rookatus vajab hooldust, tuleb puhastada samblikust ja muust prahist. Lisaks eelnevale on ta loodussõbralik ja ei nõua nii palju lisasoojust, kui teised katusekatte materjalid. Suured puud võiksid olla rookatusest võimalikult kaugel vältimaks langevaid suuremaid oksi.

Murukatus

Murukatus on ökoloogiline. Murukatuse võib ehitada nii klassikalise hooldusvaba rohelise katusena kui ka õitsva ja hoolitsetud katusaiana. Murukatus on üldjuhul raske. Murukatus hoiab sooja ja tõkestab müra. Klassikalist murukatust võiks niita vähemalt kord nädalas suvel. Murukatuse suurimaks mureks ongi suvisel perioodil hooldamine, kuid selle eest hoolitsetud murukatus on väga ilus. Katust kaunistatakse ka veel kukeharja taimedega.

Laudkatus

Ehitatakse üldiselt kõrvalhoonetele või vähemtähtsatele hoonetele. Laudkatuse planeerimisel on oluline katuse pikkus räästast harjani ja katusel peaks laud ühes tükis olema. Hea väljanägemine ja pika kasutusea tagab regulaarne hooldamine ja tõrvamine. Selle katuse eluiga on umbes 30-50 aastat, kui seda vastavalt hooldada.

Laastukatus

Laastukatus on samuti ökoloogiline ja loodussõbralik. Seda valmistatakse Eestis. Üldiselt kasutatakse laastukatust vanematel majadel, mis on tehtud puidust või maakivist. Laastukatuse plussideks on see, et ta on kaalult kerge ja tema eluiga on umbes 30 aastat. Kui katust prahist puhastada, tõrvata ja hooldada, pikeneb ka katuse eluiga. Laastukatuse minimaalne kalle võiks olla vähemalt 40 kraadi. Elumajadele kantakse üldiselt laastukatus peale kolmekordse kihina.

Loodan, et said katuse kattematerjalidest piisava ülevaate, et välja valida endale sobiv materjal. Järgmiseks tuleb majale aknad ette panna.

* Peaasi on see, et maja karp saaks kiiresti kinni, et saaks sees maja kütma hakata. Siis säilib maja kuivana ja ei teki hallitust ega liigset niiskust. Vastasel juhul võib liigne niiskus väga halvasti mõjuda.

Aknad
Aknaid on tänasel ehitusturul väga erinevaid. On plastikaknad ehk PVC, puitalumiinium aknad ja puitaknad. Aknad on erineva soojaläbilaskvuse võimega. Mida väiksem on U-väärtus seda suurem on tema soojapidavus. Plastikakende puhul võiks mainida, et nad on hooldusvabad. Kuid puitaknaid tuleb hooldada, sest üldiselt päike söövitab värvi ära ja raame tuleb uuesti värvida.

Välisfassad

Fassaadilahendusi on väga erinevaid.

Laudfassaad annab majale omapärase ilme aga laudfassaadi tuleb hooldada iga paari aasta tagant. Hoolduse osas pean silmas selle värvimist iga paari aasta tagant.

PVC fassad on hooldusvaba, lihtne paigaldada ja laialdane värvivalik. PVC fassaad on soodne.

Kuid on ka olemas struktuurseid fassadiplaate mille ruutmeetri hind algab 35’st eurost ja lõppeb 85 euroga.
Plaadi nimi on Resoplan. Toodet valmistatakse Saksamaal ja on saadaval ka erineva paksusega.

Polumer kattega fassaad on lihtne paigaldada. Selle suurim eelis on värvi valik. Kehva on ta selle poolest, et keeruline hooldada kuna pind on krobe. Sobib paremini uusehitistele.

Lubikrohv katet on keeruline paigaldada. Paigalduse ja materjali hind oluliselt kallim, kui teistel fassaadikatetel. Lubikrohvi eelisteks: hingav, 100% looduslik. Lubikrohvi paigaldamise puhul tuleb arvestada, et krohv kuivab 100 päeva. Kogu kuivamisprotsessi vältel peab temperatuur olema vähemalt +5.

Kivikattega fassaad. Tellis laotakse puhta vuugina. Valikus on erineva värvusega kivid. Töö on aeganõudev ja kindlalt peab paigaldama omaala spetsialist.

Fassaadi lahendus Raketerm. Raketermi m2 hind on alates 44 eurot + km + kinnitusvahendid + töö.

Heakorra tööd

Kivisillutised

Kivisillutisi on erinevaid. Alustades värvivalikust ja lõpetades kivikuju ja paksusega.
Värvilistel sillutiskividel on m2 hind ca 2 eurot kallim, kui tavalisel hallil. Sillutiskivi soovitan osta Talotist või Icodorist.
Sillutiskivi jääb hoidma ääris. Ääris tehakse betoonäärekivist või plastikservast. Plastikservaga saate tutvuda www.revalkivisystems.ee. On olemas painduvaid ja sirgeid ääriseid.
Üldiselt kasutatakse neid aia kujundamisel kui ei soovita, et äärekivi serv näha jääb. Võib kasutada ka auto sissesõiduteel aga siis peab olema tee laius vähemalt 3m.
Autoteel kasutatakse üldiselt betoonäärekivi. Jällegi oleneb sellest kui tiheda liiklusega tee on.
Võib kasutada ka suurt äärekivi 800x150x300. Väiksema äärekivi mõõt on 1000x80x200.

Sillutise paigaldusel tuleb jälgida pinnast, vastavalt sellele tuleb ka paigaldada aluskihid. Enamlevinud kihid 250mm tihendatud killustik fraktsioon 16/32,Tihendatud sõelmed 04 fraktsioon, kivisillutise paigaldus, sillutise vuugid täidetakse liivaga ja seejärel tihendatakse.

Haljastus

Haljastuse tegemisel jälgi, et kallakud oleksid kõik majast eemale. Hea muru kasvatamisel peab olema mulla kiht vähemalt 150 mm. Jällegi oleneb aluspinnasest. Muruseemne külviga tuleks kasutada ka väetist. Peale muruseemne ja väetise külvi tuleb see rehitseda mulla sisse. Peale mida tuleb pind mururulliga tasandada.

Seejärel ehitatakse aed.

Aedu on väga palju erinevaid variante, kuid toon siia välja mõned tavalisemad liigid:

• Puitlipp aed
• Betoonvundamendil ja kivipostidega aed
• Võrkaed
• Sepisaed

Aia liik ja materjal valitakse vastavalt maitsele ja maja stiilile.

Sisetööd

Siinkohal soovin konsulteerida mõne sisekujundajaga. Te ei pea teda palkama aga ta võib anda teile lihtsalt nõu ja muuta teie elu kergemaks.

Sisetööde puhul tuleb jälgida, et majas olev niiskus oleks minimaalne. Sisetöid alustab elektrik ja seejärel paigaldatakse ventilatsioon. Peale seda kui elektrik on lõpetanud, saab teha laed ja töid saab alustada maalrid ja plaatijad.

Sisetööde kiirus oleneb sellest, millised on pinnakattematerjalid ja kui hästi maja kuivab.
Üldiselt on alati kiire aga siin tuleks aeg maha võtta ja lasta igal kihil korralikult kuivada. Hiljem võib tulla väga suuri probleeme. Võib tekkida näiteks järelkuivamine. Kui see tekib, siis tuleb tavaliselt kõik uuesti üle pahteldada või krohvida.

Sisetöödeks kasutatavad pinnakatted:

• Puitlagi
• Kipslagi
• Pinglagi
• Lakke võib liimida ka laminaatplaate

Seintes kasutatakse sisevoodrilaudu, vineerplaate, kipsplaate või klinkerplaate.

Pinnakatte viimistluseks on olemas ka erinevaid värve ja tapeete. Värvid tuleks valida just sellised, mis igale inimesele sobilikud. Märgades ruumides tuleks kindlasti jälgida, et lae värv oleks niiskuskindel. Tavalistes ruumides sobib lakke kasutada tavaline matt laevärv. Seinte värvimise puhul tasuks vaadata, et värv oleks pesemiskindel. See lihtsustab hilisemat koristust. Eriti kui peres on väikesed lapsed.

Aitäh, et kulutasid oma väärtuslikku aega ja loodan, et said ka teada midagi uut. Kui sul on mõni idee, millest võiksin kirjutada siis anna mulle sellest märku läbi kontaktvormi.

Sooja käepigistusega,

Margo